Vaikus enne tormi! mitte nüüd enne looduskatastroofi aga vaikus enne renoveerimise tormijooksu. No ise ka ei tea, miks nii kiire selle renoveerimisega on. Me ju arutasime, et naudime siin niisama olemist. Linnast põgenemist vaikusesse... Aga ilmad olid septembris nii jahedad, et tegelikult polekski midagi teha olnud seal õues. Valetan! tegelt olime õues ja sees ja õues... nii palju on teha, et ei tea kuhu suunas joosta.
Minul sai augustikuus lapsehoolduspuhkus läbi ja mõtlesin, et näpistan ühe puhkuse kuu täiesti ise endale. Ammu olin unistanud hommikutest, mil saaks kohvi ja võileiba nautida. Muidu on ikka nii, et kohvi jahtub ja võileva pealt süüakse kurk ja vorst ära. Sada korda peab tõusma, et väikest printsessi assisteerida erinevates tegevustes ja lõpuks läheb meelest ära juba, et kas ma sõin oma võileiva ise ära või tegi seda keegi teine.
Aga läks hoopis teisiti... heh! Esiteks hakkasime Arabellat lasteaeda harjutama. Pool ajast ta oli ikkagi minuga kodus, sest ta ei tahtnud lasteaias olla. Ja siis üritasime maal käia aga lastega koos väga suuri töid ette võtta ei saa. Arabella kardab kõiki masinaid, mis müra teevad ja siis ta hakkab nutma nii haledalt, et ma ei julgegi peale pintsli midagi kätte võtta. Aga pintsliga pole seal ka midagi alguses teha.
Aga me saime palju koristada. Õnneks polnud seal väga palju "aegunud" kola. Kogu mööbel, välja arvatud vineerist riidekapp, sai põletatud või prügimäele viidud. Kapi osas ma ei suuda siiamaani seisukohta võtta, et kas sellest saab asja. Ma ei oska ju teda korda teha. Aga varsti plaanin ta ikkagi taldlihvijaga üle teha ja siis mingi heledama mööblivärviga/peitsiga üle teha.
Minu nö puhkusekuu tegelikult mööduski maal töötades. Kutsusime lastele lapsehoidja ja olime Tiiduga seal hommikusti kuni südaööni. Vahel isegi kella 2-3 ööni. Seda aega küll taga ei igatse. Aga hea, et see kõige hullem töö sai tehtud esimese emotsiooni, eufooria ja energiaga...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar