Põrandate lihvimine

Ma ikka ei suuda ära imestada kuidas me saime nii kerge vaevaga põrandad värvist puhtaks. Mulle nii meeldib see mõte, et me ei pea põrandaid vahetama, et säilis originaal põrand. Välja arvatud muidugi köögis. Kusjuures sugulased alati mainivad just selle köögipõranda ära: "vähemalt köögis on ilus põrand", ma siis turtsatan ja ütlen, et see köögipõrand meeldib mulle just kõige vähem.

Soodapuhastus tuli ka igasmõttes odavam. Kui ma oleksin pidanud põranda värvist puhtaks lihvima, siis oleks see maksnud umbes 10€/m2. Ma ei usu, et ma oleks saanud liivapaberit üle kahe ruudu kasutada. Põrandavärv oli nii paks, et see liivapaber läheks kohe pärast 1 ruutmeetrit täis ja edasi oleks väga palju aega võtnud, et see teine ruutmeeter ka puhtaks lihvida. Soodapuhastus läks maksma umbes 5-6€/m2 (me ju tegime terve maja ja ilmselt saime ka soodukat).

Peale soodapuhastust oli põrand suht "karvane" ja vajas ikka üle lihvimist. Läksime Ramirenti seda suurt lihvijat laenutama. Ja seal see mees ütles mulle läbi lillede, et see küll naiste töö pole. Selline suhtumine ajab alati harja punaseks. Siis just meelega kasvõi hambad ristis teen seda nö meeste tööd. Lihvimine oli muidugi omamoodi kogemus. See masin kaalub umbes 36kg ja mina ise olen 50kg. Et kui ta tujutsema hakkas siis ma ikka lohisesin talle järgi :). Aga ma sain hakkama. Lihtne oli hakkama saada, sest me ei soovinudki uue põranda välimust. Me tahtsime neid ilusaid kooreüraski rajakesi ja koiaugukesi sinna põrandale. Köögipõranda on liiga ilus ja ei sobi majaga kokku.

köök